Postimees: Linna valgustajad vajavad valgustamist

Kaarsilla juures istusid jalutuskäigu lõpuks tänavale valgusti alla Sabine De Schutter (vasakult), Elo Kiivet, Karin Bachmann ja Jaanus Tamm. Sille Annuk

Kaarsilla juures istusid jalutuskäigu lõpuks tänavale valgusti alla Sabine De Schutter (vasakult), Elo Kiivet, Karin Bachmann ja Jaanus Tamm. Sille Annuk

Pühapäevaõhtusest pimedusest ilmusid Tartu bussijaama valgusesse mitmest suunast kõigepealt kaks naist ja seejärel kohe veel üks, aga jalgrattaga, ning lõpuks tuli üks mees jalgsi. Nad kõik on nii ja teisiti seotud valgusega, täpsemalt Tartu Valgusega.

See ei ole mingi valgustkartvate tegude sooritajate kamp või muidu salajane ühing, et nende liikmed peaksid ringi liikuma pimeduses. Tartu Valgus 2016 on rahvusvaheline eri valdkondi ühendav valgus ja valgustuskunsti festival, mille eel- ja põhisündmusi on oktoobris kokku 30 päeval.

Jõgi kaob pimedusse

Pühapäeva õhtul kogunesid need neli Tartu Postimehe soovil, et rääkida meie linna hoonete ja muude suuremate objektide valgustusest ning muu hulgas valgusreostusest.

Bussijaam sai kogunemiskohaks seepärast, et üks neist – Antwerpenist pärit Sabine De Schutter – tuli Tartusse liinibussiga. Ta tegutseb valgusarhitekti ja õppejõuna Berliinis ning juhib seal oma arhitektuurse valgusdisaini bürood. Tartus on ta varemgi viibinud.

Leppisime kokku, et enne kui kauge külaline reisiväsimusest kokku kukub, käime tunnikese jooksul läbi kesklinna need kohad, kus valgustuse peamised head-vead välja tulevad. Esimene vaatlusalune oli Võidu sild. Juuli lõpust saati põleb selle arhitektuuri esiletoomiseks 68 nüüdisaegset kaugjuhitavat leedvalgustit.

Pühapäevasel vaatlusel tundus Sabine De Schutterile, et silla valguslahendus võiks parem olla, ent siiski toob hästi esile silla arhitektuuri ruumilise sügavuse ja vormilise mitmekesisuse. Samas on valgust küll palju, aga jõeäärsed kerakujulised lambid valgustavad rohkem taevast ja vähem inimestele teed. «See on valgusreostus,» ütles ta.

Ühtlasi tegi ta tähelepaneku, et Emajõgi on küll linna kese, aga kaob pimeduses ära, sest valgustus ei toeta teda. Tartu (ja kogu Eesti) valgustus meeldib talle üldiselt küll väga, aga kesklinnas võiks olla ka midagi erilist. «Valgustada ei ole vaja rohkem, vaid seda tuleb teha paremini,» lisas ta.

Jalakäijad, vaesekesed

Sealsamas värve vahetava silla kumas ütles arhitekt, linnaplaneerija ja õppejõud Elo Kiivet, et jagab Belgia-Saksa valgusarhitekti arvamust.

“Tartus ei ole valgustuse seis kõige halvem ja linnavalitsus vähemalt proovib midagi paremaks teha,” ütles Kiivet. “Kui aga kesklinnast eemale minna, häirib mind see, et Tartu on jalakäijatele väga pime linn. Autoteed ja ristmikud on küll valgustatud, aga autost väljudes ja kõndides on tihti näha, et valgusti valgustab puuvõra ega ulatu kõnniteeni.”

Pühapäevaõhtuses seltskonnas tegi tiiru kaasa linnavalitsuse linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm. Tema hinnangul on meie linn valgustatud suhteliselt hästi, kui võtta võrdluseks teisi Eesti linnu. “Arenguruumi on eelkõige arhitektuurse ja kunstilise valgustuse osas. Eriti siis, kui võrrelda maailma tippudega,” lisas ta. “Jalakäijad on aga nii mõneski kohas jäänud tõesti vaeslapse ossa.”

Ringkäigule jalgrattaga tulnud maastikuarhitekt Karin Bachmann oli just eelmisel õhtul läbinud tänavaid, mis olid täielikus pimeduses, kuid rattatuled ju väga suurt osa teest ei valgusta. “Jalakäijale on samuti vaja madalamat valgust, mis tekitab talle mõnusa käimisruumi,” lisas ta.

Valgusreostus

Jaanus Tamm nimetas kõige paremini valgustatud hoonetest Vanemuise teatrit, Tartu ülikooli peahoonet ja kõrgema sõjakooli hoonet ning Võidu silda, mille juurest viis asjatundjate tee edasi Narva maantee ja Raatuse tänava nurgale.

Linnamuuseumi juures torkas silma kütusetankla tuledesära, mis jättis arhitektuurilooliselt huvitava ja väärika vana maja tähelepanuta. “See on hea näide sellest, justkui majandus oleks tähtsam kui kultuur,” märkis välismaine valgusarhitekt.

Samas tuli taas jutuks valgusreostus, mis Sabine De Schutteri hinnangul on Tartus suur probleem (sinna kuulub ka hoonete enamasti kaootiline valgustamine, mis ei aita inimestel pimedal ajal tänavail orienteeruda). Tamm nimetas valgusest reostunuks ka Riia ja Turu ristmikku.

Kiivet märkis, et valgusreostus ei ole ainult meie linna asi, vaid seda on igal pool. Muu hulgas aitaks seda vähendada naatriumlampide väljavahetamine leedvalgustite vastu ja nende läbimõeldud suunamine, aga see nõuab mõistagi aega ja raha.

Siinkohal tõi Bachmann heaks näiteks ERMi hoone, kus valgustuse suunad on täpselt välja mõõdetud ja ükshaaval käsitsi sätitud. “See annabki lõpuks hea tulemuse,” lisas ta. “Esile on toodud nii hoone kui ka ümbritsev ruum, ja see annab kätte juhised liikumiseks.”

Nii nagu Jaanus Tammele, tundub ka Elo Kiivetile huvitav Vanemuise valgustus, aga ainult kaugemalt, mäepealse maamärgina. Raekoja ja ülikooli peahoone vahel käib tema meelest jõulude eel ja järel naljakas võistlus. Kõige ebaõnnestunumaks nimetasid nad Atlantist. “On näha, et raha ja tahtmist on palju. Eri värvi valgustus on kokku kuhjatud, nii et jääb rumeenialikult üle pakutud kogumulje,” lisas Kiivet.

I-le paneb diskoliku täpi Atlantise ees Emajões naljakalt värvides veiklev purskkaev, mis pealegi tundub Tartu Valguse korraldajaile olemuslikult – liikuv vesi liikuvas vees – nonsenss.

Pühapäevases valgustatud pimeduses jalutajad lõpetasid Kaarsilla Vabaduse puiestee poolses otsas. Nende ees avanes raeplats, mis on valgustatud konservatiivselt ja rahulikult (Elo Kiivet), kuid võiks olla hubasem ja mitte nii oranž, aga samuti vajaks liigühtlane üldmulje fookuse väljatoomist
(Sabine De Schutter).

Valgustajate valgustamine

Jaanus Tamme andmeil kujundavad Tartus arhitektuurset valgustust enamasti hoonete omanikud. Valgustuse üldplaneeringut või eeskirja seni ei ole. Parema valgustuse loomisel on takistuseks ka see asjaolu, et meie maal ei olegi õieti professionaalseid, kõrgema eriharidusega valgusdisainereid ja arhitekte. “Neid on Eestis vähem kui ühel käel sõrmi,” ütles Elo Kiivit.

Õppida saab seda eriala praegu ainult välismaal. Oktoobris peetava Tartu Valguse festivali ja konverentsi üks mõte ongi tõsiseid asjahuvilisi harida ehk teisisõnu – valgustajaid valgustada.

Raimu Hanson, 14. september 2016 13:07, Tartu Postimees
https://tartu.postimees.ee/3835629/linna-valgustajad-vajavad-valgustamist